2026. aasta seadusemuudatused

Uus aasta toob endaga kaasa ka mitmeid muudatusi õigusmaastikul. Alljärgnev artikkel annab lühikese ülevaate muudatustest, mis alates 2026. aastast mõjutavad nii ettevõtteid kui ka füüsilisi isikuid. 

Muudatused maksuõiguses 

• Maksuõigusest on kõige rohkem kõneainet pakkunud nn „maksuküüru“ kaotamine. See tähendab, et alates 1. jaanuarist 2026 saab residendist füüsiline isik arvata maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu 700 eurot kalendrikuus (8400 eurot aastas). Õigus maksuvaba tulu kasutamiseks on kõigil maksuresidentidel, olenemata sissetuleku suurusest. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas on 776 eurot kuus ja 9312 eurot aastas. Maksuvaba tulu saab kasutada ainult ühe tööandja juures ja selle rakendamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus tööandjale. 

• Kehtima jääb senine tulumaksumäär 22%. Algselt plaanitud tulumaksu tõus 24%-ni ja ettevõtete jaotamata kasumi maksustamine maksumääraga 2% ei hakka kehtima.  

• Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse aluseks olev kuumäär tõusen 886 euroni. See tähendab, et tööandja jaoks on minimaalne kohustus 292, 38 eurot kuus.  

• Laiendati ka tulust maha arvatavate koolituskulude loetelu. 1. oktoobril 2025 jõustus tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt loetakse koolituskuludeks ka eralastehoiu ja eralaseaia kulud, millel on tegevusluba ja registreering.  

Muudatused mootorsõidukimaksu regulatsioonis 

Muudetakse ka 2025. aastast kehtima hakanud mootorsõidukimaksu. Nimelt on võimalik maksukohustuse ümberarvutus maksustamisperioodi jooksul. Maksuperiood lüheneb, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või ajutiselt PPA tõendi alusel, kui sõiduk kuulutatakse tagaotsitavaks. Maksuperioodi lühendamise aluseks on liiklusregistri toimingu kuupäev, millal sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või kustutatakse ajutiselt PPA tõendi alusel. Samuti väheneb maksukohustus olukorras, kui sõiduk müüakse välismaale ja kustutatakse Eesti liiklusregistrist.  

Lisaks väheneb aastamaks, kui maksumaksjal on vähemalt ühe kuni 18-aastase (k.a) lapse täielik hooldusõigus. Mitme hooldusõigusliku vanema korral jaguneb maksuvähenduse summa vanemate vahel võrdselt. Maksumaksja peab olema vähemalt ühe M1-ja N1 kategooria sõiduauto või väikebussi omanik või vastutav kasutaja.  

Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir 

Tervisekassa poolt makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele kehtestatakse ülempiir. Selleks arvestatakse üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav ühe kalendrikuu kahekordse tulu suurus jagatuna 30-ga. Alates 1. jaanuarist 2026 on töövõimetushüvitise ülempiir 126, 87 eurot päevas. Ülempiiri ei kohaldata tööandja poolt makstavale  haigushüvitisele, mida makstakse 4. -8. haiguspäeval. Samuti ei rakendata ajutise töövõimetushüvitise ülempiiri olukorras, kui Tervisekassa maksab hüvitist elundi või vereloome tüvirakkude doonoritele, pikal haiguslehel töötamisel, kui pärast 60 haiguspäeva jätkatakse arsti otsusel kohandatud tingimustes töötamist, ja rasedana töötamisel kergemates tingimustes. 

Muutuvad reeglid välismaalaste palkamisel 

Alates 1. jaanuarist 2026 kehtivad nõuded tööandjale, kelle juurde töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse. Nimelt peab ettevõttel olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis. Seda saab tõendada mistahes seletuste ja dokumentidega. 

Lisaks peab töötamiseks antud elamisloa korral olema tööandja kantud äriregistrisse, välja arvatud olukorras, kui ta on avalik-õiguslik juriidiline isik. See tähendab, et tööandja ei või olla filiaal, mis ei ole kantud äriregistrisse. See nõue ei kehti olukorras, kui välismaalane on Eestisse lähetatud töötaja.  

Renditöö vahendajatel ei pea olema tagatist välismaalase palkamiseks, mille suurus on vähemalt välismaalase ühe kuu töötasu. Selle asemel peab renditöö vahendajal olema vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis või mõnes muus Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigis.  

Küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine

2026. aastal hakkavad kehtima küberturvalisuse- ja teiste seaduste muudatused, mille tulemusena võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu Küberturvalisuse 2. direktiiv ehk NIS-2 direktiiv.Selle tulemusena laieneb ettevõtete hulk, kes peavad küberturvalisuse nõudeid järgima.

Direktiivi ülevõtmise tulemusena jagunevad ettevõtted üliolulisteks ja olulisteks, mis hõlmavad endas palju laiemat hulka sektoreid. See tähendab, et nõuded puudutavad ka muuhulgas lennuettevõtjaid, raudteesektorit, kaugkütte pakkujaid, krediidiasutusi aga ka teatud postiteenuse osutajaid. peavad regulaarselt hindama oma küberturvalisuse riske ja võtma kasutusele meetmeid riskide leevendamiseks. Tuleb arendada küberintsidentide tuvastamise ja nendele reageerimise võimekust, rakendada vajalikke meetmeid tundlike andmete kaitseks ja korraldada regulaarseid koolitusi nii töötajatele kui ka ettevõtte juhtidele.  Olulise mõjuga intsidentidest tuleb teatada järelevalveasutust.  

Ettevõtetele, kellele nimetatud kohustus laieneb, on ettenähtud kolmeaastane üleminekuperiood, mille jooksul peavad nad tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima ja nõudeid rakendama hakkama.