Maksuvõlg kui riigihankest kõrvaldamise alus – mida peaks teadma?

Hankija peab taotleja või pakkuja osas enne kvalifitseerimist veenduma, et puuduvad hankemenetlusest kõrvaldamise alused, ning veenduma enne hankelepingu sõlmimist, et pakkuja osas puuduvad kõrvaldamise alused. Üheks pakkuja kõrvaldamise aluseks hankemenetlusest on maksuvõlg.

Hankemenetlusest kõrvaldamise eesmärkideks peetakse eelkõige avaliku raha kaitset ning seeläbi avalikkuse usalduse säilitamist, ausa konkurentsi tagamist ning korruptsiooni ja teiste majanduslikus elus lubamatute tegevuste ennetamist. Kuigi Eesti riigihankeõiguses on maksuvõla tasumata jätmist peetud kohustuslikuks hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks juba alates 2000.aastast, käsitleb Euroopa Liidu riigihankeõigus maksuvõla tõttu ettevõtja kõrvaldamist kohustusliku kõrvaldamise alusena alles hetkel kehtivate riigihankedirektiivide jõustumisest 2016.aastal.

Eelnevalt käsitles EL riigihankeõigus maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlgnevust vabatahtliku kõrvaldamise alusena.

Vastavalt Riigihangete seaduse (RHS) §-le 95 lõige 1 punkt 4 ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

RHS § 95 lg 1 punkt 4 tähenduses ei ole oluline, millise konkreetse riikliku maksu võlgnevus ettevõtjal on. Juhul kui tegemist ei ole Eestis registreeritud ettevõtjaga, käsitletakse riiklike maksudena selle ettevõtja asukohamaal kehtestatud riiklikke makse. Oluline on see, et ettevõtja on oma maksude tasumise kohustuse täitnud.

Maksuvõla kontekstis ei reguleeri RHS eraldi selle suurust ega tekkimise aega mistõttu kohaldatakse nende selles osas maksukorralduse seadust (MKS). MKS § 32 kohaselt on  maksuvõlg tähtpäevaks tasumata maksusumma, tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma, maksukohustuslase taotluse alusel alusetult tagastatud või tasaarvestatud summa või eelnevalt nimetatud võlgnevuselt arvestatud tasumata intress. Maksu ei määrata ja maksuotsust ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot, kui maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti (MKS § 100 lg 1).

Vastavalt riigihangete direktiivi artiklile 57 lõikele 3 võivad liikmesriigid erandkorras näha ette erandi artikli 57 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud kohustusliku kõrvaldamise nõudest üldiste huvide, näiteks rahvatervise või keskkonnakaitsega seotud kaalukatel põhjustel.

Samuti võivad liikmesriigid ette näha erandi lõikes 2 kehtestatud kohustusliku kõrvaldamise nõudest, kui kõrvaldamine oleks selgelt ebaproportsionaalne meede, näiteks juhul, kui makse või sotsiaalkindlustusmakseid on maksmata üksnes väikese summa ulatuses või kui ettevõtjale teatati täpne summa, mida tal maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustuste rikkumise tõttu maksta tuleb, sellisel ajal, et tal ei olnud võimalik võtta lõike 2 kolmandas lõigus ette nähtud meetmeid enne osalemistaotluse tähtaja, või, avatud hankemenetluse korral, enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist.

Vaatamata maksuvõla olemasolule, võib hankija sõlmida hankelepingu kui hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata Hankija teeb pakkuja või taotleja riigihanke menetlusest kõrvaldamata jätmise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse ja võib sõlmida hankelepingu pakkuja või taotlejaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule (RHS § 95 lg 3).

RHS ei sätesta erandlikku võimalust pakkuja või taotleja kvalifitseerida olukorras, kui  pakkujal või taotlejal on väike maksuvõlg. Samas võib hankija sõlmida maksuvõlga omava pakkujaga hankelepingu kui hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel.

Esmapilgul võib tunduda, et Eesti seadusandja on EL direktiividest [1] tuleneva erandi kehtestanud rangemana, kui viidatud direktiivides sätestatud erandi sõnastusest tuleneb kuna Eesti seadusandja on erandi rakendamise seadnud sõltuvusse mitte üksnes „avalikust huvist“ vaid „ülekaalukast avalikust huvist“. Samas see nii ei ole kuna praktikas oleks keeruline eristada olukorda millal on tegemist avaliku huviga ning ülekaaluka avaliku huviga. Seda kas tegemist on hädavajadusest lähtuva ning ülekaalukast avalikust huvist tuleneva põhjusega, peab hankija igakord sisustama.

RHS annab hankijale ka õiguse (mitte kohustuse) rakendada kvalifitseerimistingimusena tingimust, et pakkujal või taotlejal puuduksid ka kohaliku maksu maksuvõlad. Nimelt, hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et tal on õigus kõrvaldada riigihanke menetlusest pakkuja või taotleja, kellel on hankija asukoha järgse, ühishanke puhul iga ühishankija asukoha järgse, või kui hankijaks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühendus, iga ühendusse kuuluva hankija asukoha järgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu (RHS § 95 lg 4¹).

Kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal või taotlejal esineb maksuvõlg, annab ta pakkujale või taotlejale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja või taotleja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat või taotlejat hankemenetlusest.

Pakkujale või taotlejale tuleb anda vähemalt 3 tööpäeva maksuvõla tasumiseks või selle ajatamiseks. Samas hankija võib määrata ka pikema tähtaja ning ettevõtja võib esitada tähtaja pikendamise taotluse mõjuva põhjuse olemasolu korral. Ettevõtjal tuleb mõjuvat põhjust põhistada ning juhul kui hankija tähtaega ei pikenda ning jätab ettevõtja kvalifitseerimata, on ettevõtjal õigus vastav otsus vaidlustada riigihangete vaidlustuskomisjonis.

Riiklike maksude, maksete ja sotsiaalkindlustusmaksete võla kontroll on riigihangetes jätkuvalt kohustuslik. Seega juhul kui pakkujal on maksuvõlg ning soov osaleda riigihankel, tasub juba aegsasti võlg tasuda või esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus maksude ajatamiseks.

Kui Sul tekkis eelnevaga seoses küsimusi võid alati meie spetsialistidega ühendust võtta.

[1] EL direktiivid 2014/23 EL ja 2014/24 EL.