Vastuvõetud vilepuhuja seadus- keda see puudutab ning kuidas tegutseda?

15. mail 2024. a võttis Riigikogu pärast pikki arutelusid vastu seaduse, mis kaitseb tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitajaid. Seadus on saadetud Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks.

Milliseid tööandjaid vastuvõetud seadus puudutab? 

50 ja enama töötajaga tööandjad peavad 2025. a jaanuariks viima sisse rikkumisest teavitaja kanali, mis võimaldab konfidentsiaalselt teavitada rikkumistest suuliselt, kirjalikult või mõlemal viisil. Kuni 249 töötajaga eraõiguslikud juriidilised isikud võivad kanaleid hallata ühiselt.  

Meeldetuletuseks mida peab tööandja tegema? 

1. Looma hiljemalt 1. jaanuariks 2025. a teavitussüsteemi, mis võimaldab konfidentsiaalselt teavitada kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil Euroopa Liidu õiguse rikkumistest. Äritegevuse jätkusuutlikkuse valguses soovitame siiski tööandjatel võimaldada töötajatel ja muudel õigustatud isikutel teavitada ka nendest rikkumistest, milleks seadus ei kohusta, ehk mis jääb välja Euroopa Liidu õiguse rikkumistest. Euroopa Liidu õiguse rikkumised on näiteks riigihangetega seotud rikkumised, korruptsioon ja finantsrikkumised, rasked tervise- ja ohutusalased, samuti keskkonnaalased rikkumised. Laiem rikkumiste spekter aitab tõsta tööandja ühiskondliku vastutustundlikkust, mis ESG (environmental, social, and governance) mõõteskaalal aitab tõsta ettevõtte kestlikkust.  

Rikkumisteadete edastamiseks võib ettevõte seada sisse näiteks konfidentsiaalse telefoniliini, e-posti aadressi, luua oma kodulehele lisavõimaluse teavituste edastamiseks või osta teenust sisse. Oluline on märkida, et asutusesisesed kanalid peaksid olema loodud selliselt, et julgustada vilepuhujaid rikkumistest teavitama.  

2. Määrama või volitama inimese(d), kes võtaks vastu laekunud teateid, annaks teavitajale tagasisidet ja rakendaks järelmeetmeid. 

3. Looma ettevõttesisese korra, mis tagaks rikkumisest teavituse korrektse menetlemise ja reguleeriks järelmeetmete läbiviimist. Seaduse kohaselt tuleb määrata teateid vastu võtma erapooletu(d) isik(ud), kes on pädevad võtma teadete suhtes järelmeetmeid ja kes suhtleks rikkumisest teavitava isikuga ning annaks teavitajale tagasisidet. Teavitajale tuleb teavituse kättesaamise kohta saata kinnitus 7 päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Teavitajale tuleb ka anda tagasisidet mõistliku aja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm kuud. Kui asjakohaseid järelmeetmeid veel kavandatakse, tuleks rikkumisest teavitanud isikule anda teavet selle ja muu tagasiside kohta, mida ta oodata võiks. 

Vastutus 

Tööandja või muu isik, kes takistab rikkumisest teavitamist ja/või survestab rikkumisest teavitajat ja/või rikub rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsust, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. Rikkumisest teavitamise takistamine ja survemeetmete rakendamine on karistatav ka katse korras. 

Rikkumisest teavitaja: teavitaja poolt asutusesiseselt, asutuseväliselt või üldsusele avalikustades teadvalt ebaõige teavitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kui rikkumisest teavitaja esitab teadlikult vale kaebuse kuriteo toimepanemise kohta, vastutab ta karistusseadustiku alusel. Viimase eesmärk on hoida ära alusetuid teavitusi, mis võivad tekitada puudutatud isikule kahju ning mõjutada kogu rikkumisest teavitajate süsteemi tõhusust ja usaldusväärsust. Oluline on märkida, et kui teadlikult ebaõige teavituse tõttu on kolmandale isikule tekitatud kahju, on kolmandal isikul võimalik nõuda kahju hüvitamist. 

Meie advokaadibüroo spetsialistid on valmis teid aitama, kui teil tekib lisaküsimusi või vajate täiendavat abi.