Millised kohustused kaasnevad ettevõtetele, kui vilepuhuja kaitse eelnõu võetakse vastu?

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, tuntud ka kui vilepuhuja kaitse eelnõu esimene lugemine toimub novembri alguses. Palju on räägitud sellest, kuidas seadus oleks pidanud juba 2021. a lõpuks olema vastu võetud ja millised trahvid on Eestile kaasa toonud tähtajast kinnipidamata jätmine. Kuigi vilepuhuja seaduse eelnõu ümber on olnud palju kära, siis kõigi eelduste kohaselt peaks seadus jõustuma 2024. aasta 1. jaanuarist. Lühike ülevaade sellest, mida toob ettevõtetele kaasa uus seadus, kui tänane eelnõu sellisel kujul vastu võetakse.  

2024. a suve alguseks peavad ettevõtted olema loonud asutusesisese teavituskanali

1. juuniks 2024. a peavad tööandjad, kellel on 50 või rohkem töötajat, looma asutusesisese teavituskanali, va erinevad omavalitsusasutused, riigiasutused ja erinevad krediidiasutused, kes peavad asutusesisese teavituskanali looma juba 2024. aasta alguseks.

Mida peab ettevõte tegema?

1. Looma hiljemalt 1. juuniks 2024. a teavitussüsteemi, mis võimaldab konfidentsiaalselt teavitada kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil Euroopa Liidu õiguse rikkumistes. Euroopa Liidu õiguse rikkumised on näiteks riigihangetega seotud rikkumised, korruptsioon ja finantsrikkumised, rasked tervise- ja ohutusalased, samuti keskkonnaalased rikkumised. Rikkumisteadete edastamiseks võib ettevõte seada sisse näiteks konfidentsiaalse telefoniliini, e-posti aadressi, luua oma kodulehele lisavõimaluse teavituste edastamiseks või osta teenust sisse. Oluline on märkida, et asutusesisesed kanalid peaksid olema loodud selliselt, et julgustada vilepuhujaid rikkumistest teavitama.
2. Määrama või volitama inimese(d), kes võtaks vastu laekunud teateid, annaks teavitajale tagasisidet ja rakendaks järelmeetmeid.
3. Looma ettevõttesisese korra, mis tagaks rikkumisest teavituse korrektse menetlemise ja mis reguleerib järelmeetmete läbiviimist. Eelnõu kohaselt tuleb määrata teateid vastu võtma erapooletu(d) isik(ud), kes on pädevad võtma teadete suhtes järelmeetmeid ja kes suhtleks rikkumisest teavitava isikuga ning annaks teavitajale tagasisidet. Teavitajale tuleb teavituse kättesaamise kohta saata kinnitus 7 päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Teavitajale tuleb ka anda tagasisidet mõistliku aja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm kuud. Kui asjakohaseid järelmeetmeid veel kavandatakse, tuleks rikkumisest teavitanud isikule anda teavet selle ja muu tagasiside kohta, mida ta oodata võiks.

Millist kasu võiks saab sellest tööandja ja kuidas seda saavutada?

Asutusesisene teavituskanal aitab tööandjatel juba varajases staadiumis avastada tõsiseid rikkumisi, mis omakorda aitab ära hoida või vähendada võimalikku varalist ja mainekahju. Sellest tulenevalt on oluline innustada töötajaid ja teisi asjaosalisi kasutama asutusesisest teavituskanalit rikkumistest teatamiseks. Samas ei saa tööandja sundida asjaosalisi kasutama üksnes tema poolt sobivaks peetavat kanalit, kuid tal on võimalik rakendada mitmesuguseid meetmeid asutusesisese teavituskanali kasutamise soodustamiseks. Näiteks soodustab asutusesisese teavituskanali kasutamist eelkõige selle lihtne kättesaadavus ja kindlustunne, et rikkumisteateid on võimalik konfidentsiaalselt edastada. Sama oluline on ka usaldusväärne ja läbipaistev teavitamise ja menetlemise süsteem. Seega on oluline rikkumisest teavitajatele tagada kindlus ja usaldus, mis nõuab tööandjalt selgitustööd.

Hoiame jätkuvalt vilepuhuja kaitse eelnõul silma peal ja teavitame edasistest arengutest.