Eesti maksumuudatused 2024. ja 2025. aastal: mida oodata ja kuidas valmistuda?

2024. ja 2025. aastatel jõustuvad Eestis mitmed maksumuudatused. Hiljuti võeti vastu maksuseaduste olulised muudatused, mis näevad ette otseste ja kaudsete maksude ning aktsiisi- ja hasartmängumaksude tõusu.

2024. aastal jõustuvad tulumaksuseaduses järgmised eraisikuid puudutavad maksumuudatused:

• Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral: 

Praegu saab täiendava maksuvaba tulu deklareerida lapse vanem, eestkostja või muu lapse ülalpidaja, kui tal on vähemalt kaks alla 17-aastast last. Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamisel on 1848 eurot teise lapse kohta ja 3048 eurot alates kolmandast lapsest. Alates 2024. aastast seda võimalust enam ei ole ning täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral kaob ära. 

• Abikaasa täiendav maksuvaba tulu:  

Kehtiva seaduse kohaselt on residendist eraisikul õigus tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist eraisiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi tulu kokku ei ületa 50 400 eurot. Alates 2024. aastast kaotatakse abikaasa täiendav maksuvaba tulu. 

• Eluasemelaenu intresside tulust mahaarvamine:  

Hetkel on eraisikul õigus tulust maha arvata endale eluasemeks kinnisvara soetamisel võetud laenu või liisingu intressid. Üheaegselt võib maha arvata ainult ühe eluaseme soetamise laenu või liisingu intressid. Alates 2024. aastast  ei saa eraisikud enam eluasemelaenu intresse maksustatavast tulust maha arvata. 

2025. aastast lisatakse maksuseadustesse ka järgmised eraisikuid puudutavad maksumuudatused:

• Füüsilise isiku tulumaks:  

Füüsilise isiku tulumaksu määraks on hetkel 20%, mis peetakse kinni nn brutopõhimõttel maksustatavatelt tuludelt. Alates 2025. aastast tõuseb füüsiliste isikute tulumaks 22%-ni. 

• Üldine maksuvaba tulu:  

Vanaduspensioniikka mittejõudnud eraisikule on tulumaksuvaba tulu 7848 eurot aastas ehk 654 eurot kuus ja vanaduspensioniikka jõudnud eraisikule 8448 eurot aastas ehk 704 eurot kuus. Vanaduspensioniikka mittejõudnud eraisiku üldine maksuvaba tulu väheneb isiku aastatulu suurenedes. Alates 2025. aastast kaob regresseeruv maksuvaba tulu, ja kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on  vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga. Üldine maksuvaba tulu laieneb kõikidele Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna residentidele, sõltumata nende poolt teenitud tulu suurusest. 

Alates 2025. aastast jõustuvad järgmised juriidilisi isikuid puudutavad maksumuudatused: 

• Jaotatud kasumi maksustamine:  

Kehtiva seaduse kohaselt on jaotatud kasum (nt dividend) maksustatav 20% tulumaksumääraga brutosumma pealt arvutatuna. Regulaarselt väljamakstavale kasumile (nt dividendile) on aga võimalik rakendada 14% tulumaksumäära. Madalama maksumääraga (s.o 14%) kasumi jaotamisel füüsilisele isikule  (s.o residendile või mitteresidendile) lisandub sellele 7% tulumaks, mis peetakse kinni füüsilise isiku tulult. 2025. aastal tõuseb juriidiliste isikute tulumaks 22%-ni. 2025. aastal kaob ka äriühingute regulaarselt jaotatud kasumi soodusmäär 14%, ning sellega seoses kaob ka füüsilistele isikutele makstavalt kasumilt kinnipeetav 7% tulumaks. 

Osaliselt on muudatused tingitud sellest, et 1. jaanuarist 2024 hakkab enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides kehtima üle 750 miljoni euro käibega kontsernidele ülemaailmne miinimummaks. Ülemaailmse miinimummaksu reeglite kohaselt on teistel riikidel õigus maksustada kontserni alamaksustatud kasumit, kui teatud jurisdiktsioonis on kontserni liikmete efektiivne maksumäär alla 15%. 14% maksumäära Eestis kaotamine annab Eesti äriühingutele võimaluse saavutada 15% efektiivne maksumäär ja vältida Eestis teenitud kasumi maksustamist teistes riikides, nt kontserni peakontori riigis miinimummaksu rakendamisel. 

Kaudse maksustamise valdkonnas on samuti muudatusi: 

• Praegu on Eestis käibemaksu standardmäär 20%. 2024. aastal tõuseb käibemaksu standardmäär 22%-ni. 
• Alates 2025. aastast on majutus ja majutus koos hommikusöögiga maksustatud 13% käibemaksumääraga senise 9% asemel, ning ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär tõuseb 5%-lt 9%-le. 
• Käibemaksuseadusesse on lisatud ka üleminekusäte, mille kohaselt on kuni 2025. aasta 31. detsembrini käibemaksukohustuslasel õigus maksustada 20% määraga selline käive, mida teostatakse enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud lepingute alusel. Üleminekusäte kohaldub ainult tingimusel, et lepingu kohaselt on konkreetse kauba või teenuse hind arvestatud 20% käibemaksumääraga, võimaluseta seda tingimust maksumäära muudatusest tulenevalt ümber vaadata.

Tulemas on ka aktsiisidega seotud muudatused: 

• Alkoholi ja tubaka aktsiisid tõusevad aastatel 2024–2026 igal aastal 5%. 
• Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks saab 21 eurot 1000 liitri kohta (on Euroopa Liidus energiamaksustamise valdkonda reguleeriva direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt minimaalne lubatud aktsiisimäär põllumajandusele). Sellega tühistati varasemalt kavandatud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära tõusu. 

Maksumuudatused ootavad ka hasartmängusektorit:  

• Kaughasartmängu ja toto kehtivat 5%-st maksumäära tõstetakse kahes etapis. 2024. aastal tõstetakse maksumäär 6%-le ning 2026. aastal 7%-le.  
• Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär tõstetakse alates 2024. aastast 18%-lt 22%-le.

2024. aastast hakkab kehtima automaks (mootorsõidukimaks):

Sõiduki aastamaks tuleb tasuda ühes osas üldjuhul 1. oktoobriks. Automaksu nimetatakse ametlikult mootorsõidukimaksuks. Automaks jaguneb kaheks osaks – 1) aastamaksuks ja 2) registreerimismaksuks. 

Automaksu suurus sõltub sõidukite keskkonnamõjust. See tähendab, et mida rohkem sõiduk keskkonda saastab ja mida raskem see on, seda suurem on maksusumma. Deklareeritud maksu eesmärk on julgustada inimesi valima keskkonnasõbralikumaid sõidukeid.  

Sõidukite ja kaubikute aastamaksu arvutamisel võetakse aluseks baasosa, millele lisatakse sõiduautode puhul CO2 heitmetest sõltuv osa ja massiosa, kui CO2 heitmenäit ületab teatud piirmäära. Kui heitmenäit puudub, arvutatakse see asendusvalemiga, mis hõlmab baasosa, mootori töömahust tulenevat osa, mootori võimsusest sõltuvat osa ning raskemate sõidukite puhul ka massiosa. Kaubikute puhul ei lisandu massiosa asendusvalemi arvutamisel. Elektrisõidukite korral rakendatakse ainult baasosa ning raskemate sõidukite puhul võetakse arvesse ka massiosa. Mootorrattad, ATV-d ja UTV-d maksustatakse ainult aastamaksuga, mille suurus sõltub mootori töömahust. Maksumäärad on erinevad vastavalt mootori suurusele. 

Registreerimistasu arvestatakse samade põhimõtete alusel, kuid selle kogumine ja tasumine toimub transpordiameti kaudu, olles kohustuslik mootorsõiduki esmakordsel registreerimisel Eesti liiklusregistris.

Küsimuste tekkimisel või täiendava nõustamise vajaduse korral võtke meiega ühendust.