Hankelepingute muutmine – kas ka paindlik võimalus muutunud olukorraga kohanemiseks?

2014. a võeti vastu Euroopa Liidu (EL) riigihankedirektiivid [1], millega muuhulgas kodifitseeriti hankelepingu muutmist puudutav Euroopa Kohtu praktika, laiendasid märkimisväärselt hankelepingute muutmise võimalusi. Eesti õigusesse võeti riigihankedirektiivid üle riigihangete seadusega, mis võeti vastu 14 juunil 2017.a. ning jõustus 1. septembril 2017.a.

Pandeemia ja sõda Ukrainas esitasid väljakutse riigihanke regulatsiooni kohaldamisele ja tõlgendamisele. Riigihankedirektiivide väljatöötamisel ei teatud arvestada, kuidas mõjutavad pandeemia ohjeldamiseks tarvitusele võetavad meetmed ja sõda Ukrainas, millega kaasnesid tarneprobleemid ja kaupade ning teenuste hindade märkimisväärne kasv, hankelepingute täitmist. Kas üldine hinnatõus ja kõrge inflatsioon saavad olla hankelepingu tingimuste muutmise aluseks?

Hankemenetluses sõlmitud lepingute tingimuste muutmisel ei tohi kõrvale kalduda sellistest üldpõhimõtetest nagu läbipaistvus, pakkujate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine. Hankelepingu muutmise võimalused saab tinglikult jagada kolme kategooriasse:

• ebaolulised muudatused, mis on alati lubatavad;
• olulised muudatused, mis on lubatavad teatud eeldustel olemasolul;
• hankelepingu üldise olemuse märkimisväärsed muudatused, mis on keelatud.

Sisult ebaolulised muudatused on lubatavad ilma lisatingimusteta, mh nende rahalist väärtust arvestamata. Teatud juhtudel on ebaoluliseks muudatusteks peetud ka hankelepingu tähtaja muutmist. Nii näiteks on Tallinna Halduskohus asjas 3-20-1150 leidnud, et lepingu täitmise periood on küll oluline lepingu tingimus, kuid mitte igasugune tähtaja muutmine ei anna alust järelduseks, et lepingut on olulisel määral muudetud.

Kui muudetakse lepingu tingimusi, mis on olulised oma sisu poolest kvalitatiivselt, nt lepingutasu, on tegemist hankelepingu olulise muutmisega (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C 454/06: Pressetext, p 59). Hankelepingu tingimuste muutmise lugemine oluliseks muudatuseks on tõlgendamise küsimus, kuigi seaduses on ka näitlik loetelu olukordadest, millal võib lepingumuudatust pidada oluliseks:

• muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate ringi või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud;
• muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise ettevõtja kasuks hankelepingus sätestamata viisil;
• muudatus laiendab oluliselt hankelepinguga määratud hankelepingu eseme ulatust;
• ettevõtja asendatakse uue ettevõtjaga ning vastavat võimalust ei olnud hankedokumentides ette nähtud või asendatud ettevõtja ei oleks vastanud hankedokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimustele.

Seadus määratleb konkreetsed alused, millal on hankijal  õigus hankelepingut muuta. Neist kõige ühemõttelisem ja selgem on sätestatud RHS §-s 123 lg 1 pt 1 (nn de minimis reegel“), mille kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus kokku ei ületa riigihangete seaduses sätestatud piirmäära ega kümmet protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või kümmet protsenti kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Riigikohus on asjas 3-20-1150 tehtud lahendis leidnud, et mistahes hinnatingimuste muutmine lepingus RHS § 123 lg 1 p 1 alusel ei ole lepingu üldise olemuse muutmine, kuigi muudatus võib seejuures olla oluline RHS § 123 lg 2 punktide 1 või 2 kohaselt. RHS § 123 lg 1 p 1 eesmärk on tunnistada lubatavaks sisult olulised muudatused, mis siiski pole märkimisväärsed rahalise väärtuse seisukohast ehk kvantitatiivselt (de minimis muudatused; vrd EKo C-454/06, p 61). Asjaolu, et muudeti algselt alusdokumentides sisaldunud lepingutingimust ning et hankemenetluses oleks muudetud tingimuste korral võinud laekuda teistsugused pakkumused, näitab, et muudatus on sisu poolest oluline, kuid see ei takista de minimis erandi (RHS § 123 lg 1 p 1) kohaldamist.

De minimis reegli kohaldamise üheks eeltingimuseks on, et muudatus, mille rahaline maksumus on küll väike, ei tohi mõjutada hankelepingu üldist olemust. Hankelepingu üldine olemus kui määratlemata õigusmõiste on kohtupraktika sisustada.

Võimalike vaidluste välistamiseks on mõistlik juba hankedokumentides ja hanelepingus ette näha tingimused hankelepingu muutmiseks. Näiteks annab seadus võimaluse hindu indekseerida. Lepingutingimuste muutmise klausli rakendamiseks ei piisa hankelepingus sätestatud võimalusest teatud tingimuste osas läbi rääkida. Lepingu muutmise eeldused peavad pakkujate ebavõrdset kohtlemise ja hankemenetluse läbipaistvuse põhimõtte rikkumise välistamiseks olema sõnastatud selgelt ja üheselt mõistetavalt.

Võlaõigusseaduse kohaselt võimaldab teatud eelduste täitumise korral lepingu muutmist hinnatõusu tõttu. Nimelt, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks.

Võlaõigusseaduse § 97 kohaselt võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt. Nõude lepinguliste kohustuste vahekorra muutmiseks võib esitada, kui üheaegselt esinevad järgmised eeldused:

• kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda ja
• kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada ja
• asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud lepingupool ja
• kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.

Selle tõendamiseks, et kõik ülal loetletud eeldused lepingu muutmiseks eesmärgiga taastada poolte kohustuste esialgne vahekord, vajavad kliendid sageli välist õigusabi. Advokaadibüroo Magnusson advokaatidel on palju kogemusi lepingu muutmise nõuete esitamisel, oleme kliente nõustanud läbirääkimistel riigihankelepingute muutmiseks ja esitanud nõudeid lepinguliste kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks võlaõigusseaduse alusel.

Küsimuste korral võtke ühendust meie ekspertidega.

[1] Direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta, direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid, direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta ning direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord.