Juhatus on äriühingu juhtorgan, mille ülesandeks on äriühingu juhtimine ja esindamine. Praktikas tuleb sageli ette olukordi, kus osaühingu juhatuse liikmed esindavad osaühingut kõigis küsimustes, olemata seejuures kursis, et juhatuse liikme esindusõigus ei ole piiramatu. Vastav teadmatus võib kaasa tuua kahjulikud tagajärjed nii juhatuse liikmele, osaühingule kui ka osaühingu äripartneritele.
Juhatuse liikmega igapäevases majandustegevuses ja turuhinnaga tehingute tegemist lubav säte võib olla eksitav
Üldjuhul on juhatuse liikmed teadlikud, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtav tehing on osanike või nõukogu nõusolekuta tühine, kui see väljub igapäeva majandustegevuse raamest või ületab kauba või teenuse turuhinda. Sellisel juhul on vajalik tehingu tegemiseks osanike või nõukogu nõusolek, mis võib olla antud ka iseseisvate kirjalike tahteavaldustena. Osanike või nõukogu nõusolek sellise tehingu tegemiseks on vajalik ka juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme asemel temaga samaväärse või suurel määral sarnase majandusliku huviga isik. Kohtupraktikas on selliseks inimeseks peetud juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise kontrolli all olevat äriühingut. Selle eesmärgiks on vältida võimalikku huvide konflikti osaühingu ja juhatuse liikme vahel, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve, mis on sellises olukorras potentsiaalseks lepingupartneriks oleva osaühingu majanduslike huvidega suurel määral sarnased.
Vastav regulatsioon võib jätta näiliku mulje, et kui juhatuse liikmega tehtav tehing jääb ühingu igapäevase majandustegevuse raamesse ja toimub kauba või teenuse turuhinna alusel, on juhatuse liikmel vabad käed iseendaga tehingu sõlmimiseks. Tegelikkuses puudub juhatuse liikmel osaühingu esindusõigus mis tahes juhul, kui osaühing sõlmib tehingu, mille teiseks pooleks on osaühingu juhatuse liige.
Juhatuse liikmele kohalduvad esindusõiguse piirangud
Äriseadustikus sätestatud piirangu kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Seejuures on antud just juhatuse liikmega tehingu tegemiseks esindaja määramise pädevus nõukogule või (selle puudumisel) osanikele. Nii otsustab seaduse kohaselt juhatuse liikmetega tehingute tegemise nõukogu, kes ühtlasi määrab sellise tehingu tingimused. Samuti määrab nõukogu tehingu tegemiseks eraldi osaühingu esindaja. Kui osaühingul puudub nõukogu, on vastav pädevus osanikel.
Seega on säte, mis lubab sõlmida juhatuse liikmega igapäevamajandustegevuses turutingimustel tehinguid ilma osanike või nõukogu nõusolekuta eksitav. Seda põhjusel, et äriseadustik näeb ette täiendava normi, mille kohaselt tuleb igakordselt määrata juhatuse liikmega tehingu tegemiseks osaühingu esindaja, kusjuures tehingu tegemise ja tingimused otsustab nõukogu või osanikud. Olukorras, kus juhatuse liige teeb kas iseendaga või teise ühingu juhatuse liikmega tehingu, mille esindusõigust pole talle määratud, on tehing tehtud ilma esindusõiguseta ja seega tühine. Tühine tehing on võimalik osanike või nõukogu poolt siiski tagantjärele heaks kiita.
Lisaks tehingu tegemisele tuleb igakordselt määrata äriühingule uus esindaja juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamisel ning juhatuse liikmel puudub automaatne õigus vastavas küsimuses osaühingut esindada. Seda isegi juhul, kui ühingul on mitu juhatuse liiget ja nõue otsustatakse esitada ainult ühe või mõne juhatuse liikme vastu. Seejuures ei pea ühingu poolt määratav esindaja kuuluma ühingu juhatusse, vaid esindajaks võib määrata ka näiteks advokaadibüroo. Esindusõiguse saamiseks ei ole piisav, kui osaühingu nõukogu või osanikud otsustavad üksnes õigusvaidluse pidamise üle, kuid jätavad ühingu esindaja määratama.
Põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikmete õiguse esindada osaühingut üksnes ühiselt
Lisaks sellele, et äriseaduslik seab ette üldised piirangud, millal juhatuse liikmetel puudub osaühingu esindusõigus, võivad osanikud piirata juhatuse liikmete esindusõigust isikupõhiselt. Nii võivad osaühingud põhikirjas kindlaks määrata, et kõigil või ainult teatud juhatuse liikmetel on õigus esindada osaühingut kas mitmekesi või ühiselt. Selleks, et esindusõiguse piirang kehtiks ka kolmandate isikute suhtes, on vajalik esindusõiguse piirangu kandmine äriregistrisse.
Olukorras, kus osaühingu juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, mis on kantud ka äriregistrisse ning puuduvad ühe juhatuse liikme iseseisvat tegutsemist võimaldavad erandid, ei too ühe juhatuse liikme poolt toimingute tegemine kaasa soovitud õiguslikku tagajärge. Sellisel juhul on teiste juhatuse liikmete osaluseta sooritatud tehingusarnane toiming tehtud esindusõiguseta. Kui aga esindusõigus on jäetud äriregistris kajastamata, ei kehti see kolmandate isikute suhtes. See tähendab, et juhatuse liikme tahteavaldusel on õiguslik tagajärg olenemata sellest, et vastav piirang oli põhikirjas ettenähtud. Sellisel juhul võib üles kerkida juhatuse liikme vastutuse küsimus äriühingu sisesuhtes.
Samuti on juhatuse liikmed kohustatud järgima osaühingu nimel tehingute tegemisel teisi põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu ja juhatuse kehtestatud piiranguid. See kehtib olenemata sellest, et sellised osanike, nõukogu või juhatuse otsustega kehtestatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes. Ka sellisel juhul või piirangut ületades vastutada juhatuse liige piirangu rikkumise eest osaühingu sisesuhtes.