Konkurentsiõigus: uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus ja suunised

Euroopa Komisjon võttis 10. mail 2022. a. vastu uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse (ing k VBER) ja suunised, mis hakkavad kehtima alates 1. juunist 2022.  

Grupierandi määrus puudutab vertikaalseid kokkuleppeid, kus osapoolteks on reeglina tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (nt tootmine, jae- või hulgiturustus) tegutsevad osapooled ning reguleerib tingimusi, kuidas osalised võivad kaupu ning teenuseid osta ja müüa. Siia alla lähevad seega erinevad turustamislepingud, agendilepingud, frantsiisilepingud ja muud sarnased lepingud. 

Praegu veel kehtiv määrus ja suunised pärinevad aastast 2010 ning neid on üldiselt peetud kasulikuks vahendiks vertikaalkokkulepete lubatavuse hindamiseks osaliste endi poolt. Samas on veebimüügi hüppeline kasv ja tarbijate ostmis- ja tarbimisharjumiste muutumine viimase kümnendi jooksul toonud kaasa selge nõudluse reeglite uuendamiseks. Uued reeglid peaksid pakkuma ettevõtetele lihtsamad, selgemad ja ajastukohasemad juhised. Järgenvalt toon välja valiku suurematest eesootavatest muudatustest. 

 Mis siis muutub? 

Safe Harbour põhimõtte muutused 

• Safe Harbour põhimõtte kohaldamise kitsendamine topeltturustamise ja võrdse kohtlemise kohustuse puhul.  
• Topeltturustamisega (ing k dual distribution) on tegemist, kui tarnija müüb oma kaupu või teenuseid nii sõltumatute turustajate kaudu kui ka otse lõpptarbijale.  
• Võrdse kohtlemise kohustuse puhul on müüja kohustatud pakkuma vastaspoolele samasuguseid või paremaid tingimusi kui kolmandate isikute müügikanalis, sh teistel platvormidel ja/või müüja otsemüügikanalites, nt kodulehel. 

Sellest tulenevalt ei hõlma uus VBER enam topeltturustamise teatud aspekte (nt tarnija ja ostja vahelist teabevahetust, kui see ei ole otseselt seotud lepingu rakendamisega või see ei ole vajalik lepingujärgsete kaupade või või teenuste tootmise või turustamise parandamiseks) ja teatud tüüpi pariteedikohustusi (nt kohustused, mille tõttu veebipõhise vahendusteenuse ostja ei saa konkureerivate veebipõhiste vahendusteenuste kaudu lõpptarbijale soodsamatel tingimustel kaupu või teenuseid pakkuda), vaid neid tuleb ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel hinnata eraldi. Nii ei saaks näiteks Booking.com kohustada enda klienti hotelli A mitte pakkuma Hotels.com platvormil enda hotellitube lõpptarbijale soodsama hinnaga kui Booking.com platvormil, ilma et ta eelnevalt hindaks sellise keelu lubatavust artikli 101 (1) alusel. 

• Safe Harbour põhimõtte kohaldamise laiendamine aktiivse müügi, valikulise turustussüsteemi ja veebimüügi korral.  

Grupierandi määrus laiendab piirangute lubatavuse ulatust järgnevalt võimaldades: 

• piirata ostja võimalust aktiivselt üksikkliendile läheneda (ing k active sales); 
• küsida samalt turustajalt erinevaid hulgihindu internetis ja füüsilises poes müüdavate toodete eest; 

• seada erinevaid kriteeriume online ja offline müügile ainuõigusliku turustussüsteemi korral.  

Eelnimetatud piirangud on nüüd uue grupierandi määruse alusel lubatud tingimusel, et kõik muud erandi tegemise tingimused on täidetud. Lisaks annavad määruse suunised veel üksikasjalikke juhised valikulise ja ainuõigusliku turustussüsteemi ning agendilepingute jaoks. 

 Veebiplatvorme puudutavad täiendused 

• Veebipõhise vahendusteenuse pakkuja on tarnija 

Grupierandi määrus defineerib nüüd veebipõhise vahendusteenuse pakkujat kui tarnijat. Siinkohal on oluline välja tuua ka määruse suuniste punkti 3.2.3., kus Komisjon põhjendab, miks ei saa reeglina selliseid ettevõtteid pidada agentideks. Nii toob Komisjon välja, et üldjuhul määravad kaupade ja teenuste müügitingimused ning äristrateegia veebiplatvormid ning mitte kaupade ja teenuste müüjad, mistõttu ei saa seega rääkida tõelistest agentidest. See on oluline uus määratlus, sest agendilepingutele kohalduvad kindlad erisused (nt edasimüügi hinna fikseerimise võimalus, mis teiste lepingute puhul on selgelt keelatud). 

• Interneti piirangud  

Uus grupierandi määruse artikkel 4(e) sätestab, et tegemist on nö raskekujulise veebimüügi piiranguga ja keelatud tegevusega, kui piirangu eesmärk on otseselt või kaudselt, eraldi või koos muude teguritega, takistada ostjal või tema klientidel interneti teel kaupu või teenuseid müüa. Samuti on keelatud piirangute rakendamine, mille eesmärgiks on takistada terve veebipõhise reklaamikanali kasutamist (nt otsingumootori reklaami või hinnavõrdlusteenuse kasutamise keeld). Seevastu on lubatud sellised piirangud veebireklaamis, mis ei välista terve veebipõhise reklaamikanali kasutamist (nt piirang on seotud reklaami sisuga või kvaliteeditingimustega, millele reklaam peab vastama). 

Uus grupierandi määrus on kättesaadav SIIT ja suunised SIIT.   

Magnussoni advokaadid nõustavad kliente igapäevaselt nii lihtsamate kui keerulisemate turustusstruktuuride planeerimisel ja elluviimisel, lepingute ülevaatamistel ja koostamisel. Soovitame kõikidel tarnijatel kui ka ostjatel üle vaadata, kas nende olemasolevad lepingud vastavad uutele reeglitele, aga ka avastada uusi võimalusi lepingute muutmiseks. Olemasolevate lepingute jaoks kehtib üheaastane üleminekuperiood, mille jooksul saab viia need vastavusse uute reeglitega.