Nüüd on võimalik ühinguid kas osaliselt või täielikult distantsilt juhtida

Eriolukord tõi endaga kaasa tiigrihüppe digitaliseerumise suunas ja seadusloome peab muutustega sammu. 24.05.2020 jõustusid äriseadustiku muudatused, mis lihtsustavad koosolekute korraldamist ja otsuste vastuvõtmist, võimaldades seda teha elektrooniliste vahenditega.

Muudatused laienevad kõikidele juriidilistele isikutele, kuid järgida tuleb muid seaduses või põhikirjas sätestatud piiranguid, näiteks kvoorumi- või häälteenamuse nõuded ning koosolekute kokkukutsumise reeglid.

Koosolekul saab osaleda ja hääletada elektrooniliste vahendite abil

Vastavalt uutele muudatustele on võimalik koosolekul osaleda ja hääletada elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul elektroonilisel viisil, mis võimaldab eemal viibides koosolekut jälgida, sõna võtta ning hääletada. See õigus kehtib vaikimisi ehk selle eraldi sätestamine põhikirjas ei ole vajalik. Küll aga ei tohi elektrooniline osalemine ja hääletamine olla põhikirjas välistatud. Hääletada võib ka päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid, edastades oma hääle enne koosolekut vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata muutus lihtsamaks

Mittetulundusühingutel on otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata ära kaotatud kõigi liikmete nõusoleku tingimus ning asendatud see häälteenamusega. Koosolekul osalenud isikute nimekirja allkirjastavad vaid füüsiliselt kohal viibinud isikud, elektrooniliste vahendite abil osalenud isikud allkirja andma ei pea. Samuti on kaotatud ära mittetulundusühingute ja korteriühistute kohustus saata registripidajale koosolekul osalenud isikute allkirjadega nimekiri paberil, piisab skaneeritud versioonist protokolli lisana. Lisaks saavad need korteriühistud ja mittetulundusühingud, kellel on põhikirjas säte, mis nõuab otsuse vastu võtmiseks ilma koosolekuta kõigi liikmete nõusolekut, sellest ajutiselt kõrvale kalduda ja lähtuda kuni 31.10.2020 seaduses ette nähtud häälteenamuse nõudest.

Osaühingutel ja aktsiaseltsidel on võimalik hääletada päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid, edastades oma hääle enne üldkoosolekut vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Enne koosolekut hääletanud osanik või aktsionär loetakse koosoleku kvoorumi hulka.

Sihtasutuse nõukogul on võimalus sarnaselt aktsiaseltsi nõukoguga võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

Majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg pikenes oktoobri lõpuni

Lisaks pikendati majandusaasta aruannete esitamise tähtaega 2020. aastal. Kõik juriidilised isikud, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 12.03-31.08.2020, peavad esitama aruande hiljemalt 31.10.2020. Sama ajani loetakse pikendatuks ka enne 31.08.2020 lõppevad korteriühistute ja mittetulundusühingute juhatuse liikmete volitused.

Kohustustehingul kadus notariaalse vormi nõue

Koos koosolekute korraldamise ja otsuste vastuvõtmise lihtsustamisega jõustusid ka äriseadustiku muudatused, mis käsitlevad kohustustehingu notariaalse vormi nõude kaotamist. Vorminõude kaotamine puudutab nii osaga tehtavaid müügilepinguid kui ka optsioonilepinguid, mille puhul on samuti notariaalne vorm nõutav, kui see sisaldab kokkulepet osa müümiseks.

Käsutustehingu notariaalse vormi nõue jääb esialgu kehtima. 01.08.2020 jõustuvate äriseadustiku muudatustega on osaühingutel, mille osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud, võimalus põhikirjaga välistada ka käsutustehingu notariaalse vormi nõue. Täielikku vormivabadust siiski ei kehtestata, endiselt jääb kehtima vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.