Praktiline meeldetuletus ehitusettevõtetele: MTA teavitamine ning kõige sagedamini esinevad küsimused

Suuremad ehitusobjektid ja MTA teavitamine töövõtuahelast ning töötajate tööajast 

Eelmise aasta maksukorralduse seaduse muudatus tõi kaasa suurematel ehitusobjektidel tegutsevatele ehitusettevõtjatele uusi lisakohustusi. Alates 2023. aasta oktoobrist tuleb Maksu- ja Tolliameti (MTA) e-teenuste keskkonnas registreerida ehituse töövõtuahel ja töötajate ehitusplatsil viibitud aeg. Alljärgnevalt toome välja millal ja kellele lisakohustused lisanduvad ning millised on sellega seoses kõige sagedasemad küsimused.  

Millal lisakohustused rakenduvad?  

Elektrooniline registreerimine on kohustuslik ehitusobjektidel, millele rakenduvad erinõuded seoses tööohutuse ja Tööinspektsiooni teavitamisega: 

• ehituse kestus ületab 30 tööpäeva;  
• korraga on tööl vähemalt 20 inimest, või objekti üldmaht on rohkem kui 500 inimtööpäeva; 
• ehitamist alustatakse pärast 1. oktoobrit 2023 või mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise tähtaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024. 

Arvestades eelnevat, ei kohaldu erinõuded väiksemate ehitustööde korral, vaid üksnes suurematel ehitustöödel. Kuid mida teha, kui ehitustööde kestus ei ole teada või vaatamata planeeritule ületab ehituse kestvus 30 tööpäeva? Üldreegel näeb ette, et vähemalt ühe mainitud lävendi ületamisel tuleb objekt registreerida kohe, kui selgub, et tegelik maht ületatakse.  

Millised kohustused toob see kaasa peatöövõtjale? 

• 3 tööpäeva enne ehitustööde alustamist peab peatöövõtja esitama MTA-le andmed ehitustööde kohta ning ehitustööde tellija nime ja isiku- või registrikoodi või kinnitama andmekogus kuvatud andmed. 
• Registreerimiskohustusega ehitustel töötavatele ehitajatele tuleb tellida kaardid ning registreerida töötajate ehitusplatsil viibitud aeg. Ehitajatele mõeldud töötaja kaartide tellimusi haldab ning väljastab riigihanke võitnud Hansab AS.  
• Peatöövõtja peab paigaldama ehitusplatsile nõuetele vastava elektroonilise registreerimissüsteemi ja tagama selle nõuetekohase kasutamise ja töökorras oleku. Süsteem toimib automaatselt ning edastab andmed MTA-le.  
• Esitama MTA-le kord päevas iga isiku eelmisel päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega ja säilitama need andmed ehitustööde ajal ja neli kuud pärast tööde lõpetamist. 
• Eelnimetatud andmed esitatakse isikustamata kujul ka nende isikute kohta, kes ehitustöid ei tee, kuid kes ehitusplatsil seoses tööülesannetega viibivad või külastavad.  

Millised kohustused toob see kaasa kõigile ehitusettevõtjatele, sealhulgas peatöövõtjale? 

• Esitama MTA-le andmed tema tehtavate ehitustööde kohta ning selle alltöövõtja nime ja isiku- või registrikoodi, kellelt ta ostab või on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, või kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitustööde alustamist. 
• Märkima andmekogus vajaduse korral ära tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud. 
• Tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud fikseerivad elektroonilises registreerimissüsteemis kõik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised. 
• Tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikutel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja sellelt lahkumiseks vajalik tuvastusvahend. 

 Elu on märksa keerulisem: millised küsimused võivad kerkida esile?  

 Maksukorralduse seaduses nimetatud lisakohustused tunduvad alguses arusaadavad, kuid elu on näidanud, et nende rakendamisel võib tekkida mitmeid küsimusi. Järgnevalt püüame vastata kõige sagedamini esitatud küsimustele. 

1. Mis juhtub, kui esitatakse MTA-le tahtmatult ebaõigeid andmeid? 

Plaanides võib ette tulla muudatusi ja seda eriti ehitusobjektil. Juhul, kui esitatud on ebaõigeid andmeid MTA-le, siis vea ilmnemisel peavad ehitusettevõtjad ebaõiged andmed viivitamatult parandama või esitama MTA-le taotluse andmete korrigeerimiseks. Viivitamine või ebatäpsused võivad kaasa tuua trahvid või karistused ning kui soovitakse andmeid parandada peale 3 kuu möödumist, siis seda üksnes põhjendatud taotluse alusel.   

2. Kas ettevõtted saavad kasutada enda elektroonilist registreerimise süsteemi?  

Kui peatöövõtjal on varasemast kasutusel elektroonilise registreerimise süsteem, siis saab selle kasutamist vastava infosüsteemi liidese väljaehitamise korral jätkata. Siiski ei pääse ettevõtted töötajate kaartide tellimisest.  

3. Mida peab töötajate kaartide tellimisel silmas pidama? 

Kaarte saab tellida HELK tellimiskeskkonnast  ükshaaval ning masstellimusena. Tellida saab ettevõtte juhatuse liige või tema poolt määratud kasutajad. Vajaminevate kaartide arv sõltub sellest, kui palju on ehitusettevõtjal töötajaid, kes teevad tööd registreerimiskohustusega ehitusobjektil. Tellimusel tuleb täita iga isiku kohta teda puudutavad andmed, mis on mugavalt võimalik eksportida Töötajate Registrist. Üks kaart ühele isikule maksab 6,67 eurot (lisandub käibemaks) ning kaardi tootmisaeg on 3 tööpäeva. Eesti isikukoodiga isikule väljastatakse kaart kehtivusajaga vähemalt viis (5) aastat ja Eesti isikukoodita isikule vähemalt kuus (6) kuud. 

4. Kellele tuleb töötajate kaart tellida, kas ka Woldi ja Boldi kullerile? 

Töötajate kaart tuleb tellida registreerimiskohustusega ehitustel töötavatele ehitajatele. Tähtajatult kehtivad isikustamata kaardid tuleb tellida isikutele, kes viibivad ehitusplatsil seoses muude tööülesannetega või külastusega. Nende liikumine peab olema samuti fikseeritud, kuid nende isikuandmeid ei koguta.  

Töötajate kaarti ei ole vaja tellida isikutele, kes kulgevad läbi avatud töömaa – näiteks kergliiklustee renoveerimisel seda kasutavad jalakäijad või hoone renoveerimisel uksest sisse-välja liikuvad inimesed. Tellima ei pea kaarti ehitusmaterjali tarnivale isikule, nt olukorras, kui tuuakse ehitusplatsile aknad või uksed, va juhul, kui materjale toov isik hakkab uksi ja aknaid paigaldama vastavalt projektis toodud juhistele. Üksnes ehitusmaterjali tarniva isiku korral tuleb fikseerida sõiduki registreerimismärk, kuupäev ja kellaaeg. Päästjate, kiirabi ja riikliku järelevalve teostajate liikumist fikseerima ei pea. Tellida ei tule kaarti ka neile töötajatele, kellele on kaart juba antud eelmise tööandja poolt, siis peab lihtsalt uus tööandja kaardi uuesti valideerima. Seega Woldi või Boldi kullerile kaarti tellima ei pea. 

5. Kuidas näeb välja töötajate kaartide kasutamine ja kuidas MTA saab infot? 

Enne registreerimiskohustusega objektil tööle asumist, tuleb ettevõttel anda töötajale üle tuvastusvahendiks oleva kaardi (töötajate kaart). MTA e-teenuste keskkonnas valideerib ettevõtte kaardi ja valib, millisele ehitusplatsile on kaardi omanikul ligipääs. 

Kaart võimaldab registreerimissüsteemil tuvastada kaardi kasutaja isiku ning sellel peavad olema kasutaja pilt, nimi, isikukood või sünniaeg ja kaardi kood. Võimalik on kasutada ka muid süsteemiga ühildatavaid tuvastusvahendeid (näiteks ID-kaarti või mobiilirakendust), kuid töötajatele tuleb tagada töötajakaardid ja võimalus nende abil registreerimiseks. 

Seega soovitame tööandjatel, keda uus regulatsioon mõjutab, uuendada töösisekorraeeskirja ning seal täpsustada kuidas peab töötaja tegutsema, kui kaart hävineb või kaob.  

6. Mis juhtub, kui kohustused jäävad täitmata? 

Kui ehitusettevõtjad ei täida seadusest tulenevaid kohustusi õigeaegselt, võib MTA määrata täiendava tähtaja ja teha hoiatuse, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha kuni 3300 eurot. 

Meie advokaadibüroo spetsialistid on valmis teid aitama, kui teil tekib lisaküsimusi või vajate täiendavat abi.