Raugenud pankrot ei pruugi enam olla lõpp: millal sekkub maksejõuetuse teenistus?

Pankrotimenetluse raugemine on Eestis sage. Enamasti tähendab see olukorda, kus võlgnikul puudub vara isegi menetluskulude katteks ning kohus lõpetab pankrotimenetluse. Võlausaldajate jaoks tähendab see sageli lihtsat järeldust, et raha ka võlgnevuste katteks ei ole ega tule. 

Sellises olukorras on ilmne, et pankrotimenetluse avaliku huvi aspekt on Eestis seni olnud alareguleeritud ning kuigi pankrotimenetluse avaliku uurimise instituut on seadusandja poolt loodud, on tegemist uue ja praktikas veel vähe rakendatud regulatsiooniga. 

Kui pankrot raugeb, kas kõik lõpeb? 

Traditsioonilises käsitluses on pankrotimenetluse raugemine sisuliselt lõpp-punkt. Kui kolmas isik ei ole valmis menetluse jätkamiseks kulusid kandma ning võlgnikul ei jätku vara kulude katteks, lõpetab kohus menetluse määrusega. Tegelikult tähendab see, et maksejõuetuse tegelikud põhjused võivad jääda välja selgitamata, võimalikud juhtimisvead või pahatahtlik käitumine jäävad uurimata ja võlausaldajad ei saa oma nõudeid maksma panna. Seega jäävad saavutamata pankrotimenetluse põhilised eesmärgid.  

Just see olukord on põhjuseks, miks Eestis on räägitud pankrotimenetluste „formaalsusest“ ja raugemiste suurest osakaalust. 

Riigi roll: avalik huvi pankrotimenetluses 

Alates 2022. aastast tegutseb Eestis maksejõuetuse teenistus, maksejõuetusvaldkonna haldus- ja riikliku järelevalve organ, mis on Konkurentsiameti struktuuriüksus. Teenistuse loomise eesmärk oli anda riigile senisest aktiivsem roll olukordades, kus pankrotimenetluses esineb avalik huvi. 

Avalik huvi väljendab ühiskondlikku vajadust tagada majanduskeskkonna stabiilsus, õiguskorra toimimine ning ettevõtlusvabaduse aus kasutamine. Pankrotimenetluses tekib avalik huvi eeskätt juriidilisest isikust võlgniku puhul, kelle tegevus või tegevusetus võib mõjutada majanduskeskkonna usaldusväärsust ja konkurentsiolukorda.  

Avalik huvi ei tähenda seejuures üksnes võlausaldajate majanduslikku huvi. See võib seisneda näiteks vajaduses: 

• uurida, kas maksejõuetus on põhjustatud ebaseaduslikust tegevusest; 

• hinnata, kas pankrotiavaldus esitati õigeaegselt; 

• tuvastada raskeid juhtimisvigu või ühingust pahatahtlikku varade väljaviimist; 

• kaitsta ausat konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust. 

Avalik huvi võib olemas olla ka siis, kui võlgnik on varatu. Pankrotiseaduse muudatus võimaldab pankrotimenetlust läbi viia avaliku uurimisena ning seda ka olukorras, kus võlausaldajad ise ei ole valmis menetluse kulusid kandma. Sellisel juhul rahastab uurimist riik ning menetluse fookus nihkub varade jaotamiselt maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisele. Praktikas tähendab see, et menetlus ei pruugi raugemisega automaatselt lõppeda. Võlgniku ja tema juhtorganite tegevus võib jääda riikliku järelevalve alla.  

Kuigi avaliku uurimise kasutamine on Eestis seni olnud tagasihoidlik, näitab statistika, et see ei ole pelgalt teoreetiline võimalus. 2024. aastal kuulutati Eestis 160 juriidilise isiku pankrotti, millest 10 viidi läbi avaliku uurimisena riikliku järelevalve raames. Tegemist on väikese, kuid olulise signaaliga, et raugenud pankrot ei ole alati lõpp-punkt. 

Mida see tähendab võlausaldajale? 

Võlausaldaja jaoks on keskne praktiline küsimus, kas pankrotimenetluse raugemine tähendab paratamatult, et edasine lootus on kadunud. Kuigi avalik uurimine ei ole mõeldud iga varatu pankroti „päästmiseks“ ega taga automaatselt võlausaldajate nõuete rahuldamist, muudab riigi suurem roll maksejõuetuse menetlemisel siiski senist olukorda. 

Avaliku huvi olemasolul võib riik jätkata maksejõuetuse põhjuste uurimist ka siis, kui võlausaldajad ise ei ole valmis menetluse kulusid kandma. Selline sekkumine võib viia olukorrani, kus ilmnevad asjaolud, mis annavad aluse esitada nõudeid juhatuse liikmete või võlgnikuga seotud isikute vastu, või kus suureneb surve pahatahtliku käitumise eest vastutuse realiseerimiseks. Seega ei pruugi raugemine alati tähendada menetluse lõppu, eriti juhul, kui maksejõuetuse taustal esineb viiteid ebaseaduslikule tegevusele või rasketele juhtimisvigadele. 

Mida peaks sellest järeldama ettevõtja ja juhatuse liige? 

Ettevõtja ja juhatuse liikme vaates muudab maksejõuetuse teenistuse olemasolu pankrotiga seotud riskimaastikku märkimisväärselt. Kui varasemalt võis raugemine tähendada „vaikset“ menetluse lõppu, siis nüüd tuleb arvestada, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseid võidakse uurida ka pärast menetluse raugemist.  

Samas ei ole see areng seaduskuuleka ettevõtja jaoks negatiivne. Vastupidi, selgem ja järjekindlam järelevalve aitab paremini eristada ausat ärilist ebaõnnestumist pahatahtlikust käitumisest ning toetab läbipaistvamat ja usaldusväärsemat ettevõtluskeskkonda.  

Järeldus 

Pankrotimenetluse raugemine tähendab ka edaspidi paljudel juhtudel menetluse lõppu. Avaliku huvi olemasolul võib riik sekkuda ka varatu pankroti korral ning jätkata maksejõuetuse põhjuste uurimist sõltumata võlausaldajate valmisolekust menetlust rahastada. Võlausaldajale tähendab see, et raugemine ei pruugi alati tähendada lootuse täielikku kadumist, samas kui ettevõtjale ja juhatuse liikmele toob see kaasa suurema vastutuse ning vajaduse hinnata oma tegevuse riske juba enne maksejõuetuse tekkimist. Maksejõuetuse teenistuse loomise kaudu taotleb riik pankrotimenetluste suuremat läbipaistvust, õigusvastaste raugemiste vähendamist ning seeläbi usaldusväärsema ettevõtluskeskkonna kujundamist.