Intellektuaalse omandi riskid teenuse tellimisel: peamised ohukohad ja soovitused

Tänapäeval ei loo ettevõtted oma tooteid või teenuseid enamasti algusest lõpuni ise. Sageli ostetakse sisse komponente või loometöid erinevatelt partneritelt. Sellises koostööpõhises majanduses on eriti oluline, et teoste intellektuaalse omandi (IO) õiguste kuuluvus oleks selgelt määratletud ja need liiguksid korrektselt edasi.

Kui ettevõte tellib teenuse — näiteks tarkvaraarenduse, veebilehe kujunduse, analüüsi või artikli —lepivad pooled tavaliselt kokku, et IO-õigused lähevad teenuseosutajalt tellijale üle. Kuid isegi juhul, kui IO-õiguste üleminekus on kokku lepitud, ei tähenda see veel, et kõik IO-ga seotud riskid oleksid maandatud.

Nimelt, kui teenuseosutaja töötaja loob koodi, disaini, teksti või muu teose, kuid teenuseosutaja pole oma töötajaga IO-õiguste üleminekut/litsentseerimist piisavalt täpselt reguleerinud, ei pruugi teenuseosutajal olla neid õigusi, mida ta lubab tellijale üle anda. Teose tegelik omanik võib olla hoopis töötaja kui autor või kaasautor.

Praktikas näeme tihti olukordi, kus müüja või arenduspartner on jätnud IO-õigused töötajatega kas reguleerimata või reguleerinud neid puudulikult. Allpool selgitame, milliseid riske see endaga kaasa toob ja kuidas end selliste olukordade eest kaitsta.

Probleeme käsitleme eelkõige autoriõiguse näitel, kuna autoriõigusega on kaitstud väga suur hulk töösuhtes loodavaid teoseid. Autoriõiguslik kaitse laieneb näiteks arvutiprogrammidele ja andmebaasidele, töötaja poolt avaldatud artiklitele ja koostatud aruannetele, veebilehe kujundusele ning seal avaldatud tekstidele ja fotodele, samuti eksperthinnangutele, plaanidele ja skeemidele.

Käesolevas artiklis tähendab teenuseosutaja tööandjat ning töötaja tema töötajat.

Kuidas reguleerib seadus IO-õigusi töösuhtes?

Kui IO-õiguste osas puudub töötajaga eraldi kokkulepe, kohaldub seadus. Seaduse alusel lähevad üldreeglina töösuhte käigus loodud töötaja varalised õigused tööandjale üle. Need õigused annavad tööandjale (ja seeläbi tellijale) muu hulgas õiguse teost kasutada, kopeerida, töödelda ja levitada. Tööandjale ei lähe aga üle töötaja isiklikud (mittevaralised) õigused, mis on isikust lahutamatud ja ei ole üleantavad. Isiklike õiguste hulka kuulub muu hulgas õigus teost täiendada, muuta ja otsustada teose avalikustamise üle. Seega ei anna üksnes varaliste õiguste üleminek tööandjale (ja seeläbi tellijale) täielikku kontrolli teose üle, kui isiklike õiguste kasutamine ei ole reguleeritud.

Lisaks sätestab autoriõiguse seadus erireegli arvutiprogrammidele ja andmebaasidele. Kui muude teoste korral lähevad töötaja varalised õigused tööandjale üle (nagu eelnevalt selgitatud), siis arvutiprogrammide ja andmebaaside puhul saab tööandja seaduse alusel üksnes ainulitsentsi. Strateegilistes tehingutes (nt investeeringud, ettevõtte müük) võib see aga kujuneda probleemiks, kuna investorid näevad kindlama lahendusena varaliste õiguste üleminekut, mitte üksnes litsentsi, mille korral on vaidluste tekkimise risk suurem. See võib omakorda vähendada ettevõtte väärtust.

Levinumad probleemid IO lepingutes

Sageli eeldatakse, et ainuüksi IO-säte töölepingus on piisav. Praktikas see aga nii ei ole. Puudulikud kokkulepped võivad jätta olulisi lünki, mis omakorda tekitavad vaidlusi või seavad piiranguid.

1. Isiklike õiguste osas puudub eraldi kokkulepe

Kui isiklikke õigusi ei ole lepingus selgelt reguleeritud, võib teose kasutamine, sh muutmine või avalikustamine, olla oluliselt piiratud või võimalik üksnes töötaja nõusolekul. See võib takistada isegi lihtsat arendust või disainimuudatust, näiteks tarkvarakoodi edasiarendamist või logo ümberkujundamist tellija poolt ilma teenuseosutaja töötaja nõusolekuta.

Seetõttu on isiklike õiguste osas tööandja huvides saada nende kasutamiseks ainulitsents. Nende isiklike õiguste puhul, millele ainulitsentsi andmine ei ole õiguse olemuse tõttu võimalik või on küsitav, tuleks lepingus sätestada täpsed kasutuspiirangud ja kirjeldada, kuidas tööandja neid õigusi kasutada võib. See tagab ka töötajale isiklike õiguste osas suurema selguse. Miinimumina on soovitav sätestada, et töötaja ei või kasutada oma isiklikke õigusi varaliste õiguste teostamise takistamiseks.

2. Loometöö jääb töölepingu raamidest välja

Seaduse järgi lähevad töötaja varalised õigused tööandjale üle ainult siis, kui teos on loodud töötaja otseste tööülesannete täitmise käigus. Seega võivad probleemid tekkida ka olukorras, kus töötajaga sõlmitud lepingus on küll IO-õigused reguleeritud, kuid loometöö tulemus ei ole töölepingu või ametijuhendi järgi töötaja otsene tööülesanne.

Üks võimalik lahendus on lisada töölepingusse klausel, mis sätestab, et tööandjale lähevad üle ka väljaspool otseseid tööülesandeid loodud teoste varalised õigused, kui teos on loodud töösuhte raames (tööajal, tööandja vahendeid kasutades või tema korraldusel). Kuid ka sellise sättega kaasnevad riskid, sest praktikas võib olla keeruline tõendada suulisi korraldusi või määratleda tööaega, mis on paljudel ametikohtadel paindlik. Näiteks käiakse päevasel ajal trennis või tegeletakse lastega ning tööülesandeid täidetakse hoopis õhtutundidel. Seetõttu võib teatud juhtudel olla sobivam lahendus sõlmida konkreetse projekti jaoks eraldi kokkulepe, milles täpsustatakse tööülesanded ja reguleeritakse loodav IO.

3. All-litsentside andmise õigus on reguleerimata

Autoriõiguse seadus sätestab, et kui isik on saanud loa teose kasutamiseks, võib ta lubada kolmandal isikul teost kasutada (anda all-litsentsi) ainult autori eelneval nõusolekul. Seadus ei täpsusta, kas see kehtib vaid lihtlitsentsi korral või ka ainulitsentsi puhul. Seetõttu tuleb töötaja ja tööandja vahelises lepingus selgesõnaliselt kokku leppida, et tööandjal on õigus anda all-litsentse ilma töötaja täiendava nõusolekuta. Vastasel juhul ei pruugi näiteks tarkvaraarendusega tegelev tööandja üldse saada oma toodet edasi litsentsida, mis võib kahjustada kogu tema ärimudelit.

Mis on peamised riskid, kui IO on korrektselt reguleerimata?

Kui IO-õiguste kuuluvus on jäetud reguleerimata või on puudulikult reguleeritud, võib teenuseosutaja avastada, et tal puuduvad õigused, mida ta lubas tellijale üle anda. Töötaja võib väita, et tema on teose autor ja IO kuulub talle.

See võib kaasa tuua:

• vaidlused ja kahjunõuded,
• piirangud teose muutmisel või edasiarendamisel,
• takistused investeeringute saamisel või tehingutes.

Investorid ja partnerid hindavad IO õiguste selgust väga kõrgelt — vähimgi ebaselgus võib saada tehingule saatuslikuks. Seega selleks, et tellija saaks omandatud loometööd piiranguteta kasutada ja edasi arendada, peab teenuseosutaja olema oma töötajatega IO-õigused korrektselt kokku leppinud.

Soovitused tellijale

Selleks, et vähendada hilisemate vaidluste riski ja tagada stabiilsem äritegevus, peaks tellija:

• paluma kinnitust, et teenuseosutajal on IO-õigused oma töötajatega korrektselt reguleeritud, ning vajadusel hindama vastavaid kokkuleppeid koos õigusnõustajatega,
• esitama näidislepingu või IO-õiguste miinimumnõuded, millele teenuseosutaja ja tema töötajate vahel sõlmitavad lepingud peavad vastama,
• seadma tehingu eelduseks selle, et IO-õigused on korrektselt reguleeritud.