Palkade läbipaistvuse nõuded jõustuvad: kas sinu ettevõte on valmis?

Alates 13. juulist 2026 kehtivad töölepingu seaduse muudatused, millega Eesti võtab osaliselt üle Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi. 

Muudatuste eesmärk on tagada võrdse või võrdväärse töö eest võrdne tasu ning suurendada läbipaistvust palgakujunduses ja värbamises. Vasta neljale küsimusele ja saa teada, kas sinu ettevõte vastab uutele nõuetele. 

1. Kas kandidaat teab töötasu või selle vahemikku juba enne töövestlust? Töötasu või realistlik palgavahemik tuleb kandidaadile teatavaks teha juba enne töövestlust: kas töökuulutuses või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja teel. 
2. Kas töövestluste läbiviijad teavad, et kandidaadi varasema või praeguse töötasu kohta ei tohi küsida? Tööandja ei või küsida kandidaadi varasema ega praeguse töötasu kohta. Töötasu pakkumine peaks lähtuma ametikoha väärtusest ja objektiivsetest kriteeriumidest, mitte kandidaadi senisest palgast. 
3. Kas töötajatel on ettevõttes lubatud oma palgast avatult rääkida? Tööandjal on keelatud kehtestada lepingutingimusi, mis piiravad töötaja õigust oma palgast rääkida. Muudatustega sätestatakse töölepingu seaduses konkreetselt, et tööandja ei tohi takistada töötajat oma palka avaldamast. Keelatud on seega nii palga avaldamist keelavad lepingutingimused kui ka muud piirangud. Seetõttu tasub üle vaadata töölepingud, töökorrareeglid ja muud dokumendid ning vajaduse korral viia need uute nõuetega kooskõlla. 
4. Kas oskate põhjendada töötajate palgaerinevusi? Sama või sama väärtusega töö eest tuleb maksta võrdset tasu. Kui töötajate töötasud erinevad, peab tööandja suutma näidata, et erinevus põhineb objektiivsetel ja tööga seotud põhjustel, näiteks vastutuse, pädevuse, kogemuse või töötulemuste erinevusel. 

Kui vastasid mõnele küsimusele „ei”, tasub oma praktikad üle vaadata: kuidas ettevõttes töötasu kujuneb, kuidas ja millal seda kandidaatidele ja töötajatele avaldatakse ning kas töölepingud ja muud sisedokumendid vastavad uutele nõuetele. Vajaduse korral tuleb värbamisprotsessid, töölepingud ja töötasupoliitika uute nõuetega kooskõlla viia.